Kliiniline õpe, alga! ehk III kursuse kevadsemester
Kolmanda aasta kevadel leiab arstitudengi elus aset suur muutus – nimelt hakkavad toimuma esimesed Kliinikumi praksid.
Kolmanda aasta kevadel leiab arstitudengi elus aset suur muutus – nimelt hakkavad toimuma esimesed Kliinikumi praksid.
Teame vist kõik seda hetke, mil suve nautides järsku august “tagasi kooli!” hüüdes õlale koputab.
Sel sügisel juhtus minu ja minu blogiga see, mida alati kartnud olin. Nimelt muutus kirjutamine minu jaoks kohustuseks ning isu sellega tegeleda kadus peaaegu täielikult.
Taas on aeg ühe update-postituse jaoks. Teise semestri algusest on möödas juba üle kahe kuu. Nagu ülikoolis kombeks, on selle lühikese ajaga õige palju juhtunud.
Õigupoolest oli mul plaanis juba mitu nädalat tagasi seda postitust kirjutada. Ometigi lükkus see pidevalt edasi, nagu ka osa möödunud nädala koolikohustustest.
Tänu paari aine üle kandmisele tekkis mul möödunud semestril tunniplaani veidi rohkem aega. Niisiis otsustasin teoks teha ühe ammuse soovi ning päriselt rootsi keelt õppida.
Nii, on juba ammu aeg uueks postituseks. See on mul tegelikult pidevalt mõttes olnud, kuid alati on koolis üht või teist teha olnud ja pole saanud mahti kirjutada. Nüüd aga…