Õppeained: Patofüsioloogia I ja II
Patofüsioloogia liigub juba sammukese edasi meditsiini poole ning kirjeldab (hetkel veel küll teoreetiliselt), mis kehas erinevate haiguste korral täpselt toimub.
Patofüsioloogia liigub juba sammukese edasi meditsiini poole ning kirjeldab (hetkel veel küll teoreetiliselt), mis kehas erinevate haiguste korral täpselt toimub.
Kaks ja pool aastat on justkui silmapilgutusega möödunud ja sellega koos ka prekliiniline õpe!
Teisel õppeaastal keskendutakse laias laastus inimkeha toimimise seaduspärade lahtimuukimisele. Kui meditsiiniline biokeemia keskendub molekulide tasemele, siis inimese füsioloogias võetakse inimene sarnaselt anatoomiale organsüsteemide kaupa lahti.
Kui esimene aasta keskendub laias laastus sellele, milline inimene ülesehituselt on, siis teise aasta koondnimetus oleks inimkeha toimimine. Seda uuritakse omakorda mitmel tasandil.
Anatoomiatundide täienduseks on võimalik valikainetena prepareerimiskursuseid võtta.
Teine õppeaasta on küll veel tugevalt pre-kliiniline, kuid siin-seal saame siiski juba arsti tööd ka päriselt nuusutada.
Võtsin mõnda aega hoogu, et seda postitust kirjutama hakata. Poleks uskunud, et leidub aine, mis paneb mind anatoomiat taga igatsema.
Teame vist kõik seda hetke, mil suve nautides järsku august “tagasi kooli!” hüüdes õlale koputab.
Immunoloogiat õppisin geenitehnoloogia aegadel ka TTÜ-s, aga kui see läbi sai, oli mul tunne, justkui oleks kõik veelgi segasem kui enne.
Pole just palju neid, kes sõna “statistika” kuuldes rõõmust hõiskama hakkavad. Olla ju arstitudengid matemaatika suhtes lausa allergilised.