Anatoomiatundide täienduseks on võimalik valikainetena prepareerimiskursuseid võtta. Prepareerimine kujutab endast laipadel erinevate elundite jms struktuuride n-ö puhtaks nokitsemist, et just need soovitud osad ilusti näha oleks. Neid kursuseid on tegelikult kaks, kuid kirjutan siin postituses nende mõlema kohta.

Õppimine ja õpetamine

Süvapreparatsioonikursus on mõeldud I kursuse õpilastele ja toimub kevadel ehk siis, kui enamik anatoomiast on juba läbitud. Seal võetakse jupikaupa ette erinevad kehapiirkonnad ja prepareeritakse välja suuremad struktuurid, nt mitmed lihased, veresooned ja närvid.

Lihaste preparatsioon toimub II kursuse sügisel ehk järgneb anatoomiale kohe pärast suve. Selle aine raames keskendutaksegi rohkem lihastele ning prepareeritakse välja ka väiksemaid lihaseid. Tulemuseks on n-ö valmis preparaat ehk laip, millel on kõikvõimalikud lihasgrupid näha. Mõlema aine raames valminud preparaate kasutatakse ka anatoomia praktikumides õppimiseks.

Või seda need ained endast teoreetiliselt kujutama peaks. Ma usun, et nüüd, mil kontaktõpe jälle enamjaolt toimub, siis nii need ka päriselt välja näevad. Minu esimese kursuse kevadel oli meil anatoomia täielikult netis, seega ka süvapreparatsioonikursus. Meile võimaldati seda nii hästi kui võimalik. Dr Tomusk filmis meile GoPro abiga täitsa korralikud videod. Ta seal küll ei prepareerinud, vaid näitas eri kehapiirkondade suuremaid struktuure, peamiselt veresooni ja veidi ka närve. Kuna just neid kevadel ka parajasti õppisime, oli see üldpildi kordamiseks üsna hea. Vähemalt nii hea, kui olla sai.

Kuna me süvapreparatsiooni praktiliselt ei saanud, siis lihaste preparatsiooni nime all saime enam-vähem üldise preparatsioonikursuse. Ühe laiba peal prepareeriti lihaseid, teisel veresooni ja närve. Korraldus oleks võinud küll veidi etem olla. Esimeses tunnis öeldi meile ilma sissejuhatuseta sisuliselt, et noh, hakake prepareerima. Ee… kuidas täpsemalt? Kõik kartsid loomulikult midagi ära rikkuda, kuna polnud varem prepareerinud. Lisaks, kuna kõik rühmad töötasid samade laipade peal, siis valitses tihtipeale segadus, et mis arengud kahe tunni vahel toimunud on. Muidugi juhtus ka seda, et üks rühm polnud sugugi rahul teise rühma tööga… Ühesõnaga, vähe segane oli, kuid lõpuks saime enam-vähem valmis ning üht-teist anatoomias tuttavat nähtud ka.

Korralduse poole pealt veel nii palju, et öeldakse, et peaks oma skalpelli ja pintsetid (nii anatoomilised kui ka kirurgilised) ostma, kuid tegelikult on neid ka kohapeal päris palju. FYI: anatoomilised pintsetid on lapiku otsaga, kirurgilistel on sakk sees, et paremini kinni haarata. Kui kunagi patsiendi juures pintsette vaja kasutada on, siis ikka anatoomilisi, eks. Kittel peab ka muidugi seljas olema, kuid neid ühiskasutatavaid “laibakumi kitleid” saab Biomeedikumist praktikumi ajaks võtta. Lisaks kulub seal (ja tegelikult ka anatoomia praksides) õige palju kindapaare, seega tasub endale oma karp osta. On tehtud ka nii, et rühma peale ostetakse üks karp, kuid kuna see kulub nii ruttu ära, siis ei ole sel erilist mõtet. Kindaid leiab peale spetspoodide ka nt Tradehouse’st.

Nagu töövahenditegagi soovitavad õppejõud ka atlased osta, kuid kuna need üle mõistuse kallid, siis ei tasu endale ostmine end minu arust ära. Peale selle prepareeritakse vanadel, tükk aega “marineerinud” laipadel, mistõttu ei näe nad sugugi enam päris inimese, veel vähem läikiva õpikupildi moodi välja. Kui atlase raamatukogust saad, on super, kuid tegelikult piisab ka tavalisest anatoomiaõpikust või siis netist leitud piltidest.

Hindamine

Mõlemad ained on arvestuslikud ning lõppeesmärk on valmis preparaat. Eraldi arvestust ei ole. Kui süvapreparatsioon netis oli, siis olid küll Moodle testid, kus piltide juurde oli vaja õiged nimetused lohistada, kuid see oli rohkem enesekontrolliks.

Üldmulje ja soovitused

Mõlemad on valikained, kuid vähemasti süvapreparatsiooni võtavad enam-vähem kõik, kuna see toimub anatoomia ajal ja aitab korrata. Muidugi peab leidma nädalas paar lisatundi laibakumis veetmiseks, kuid kokkuvõttes ei ole see kuigi mahukas aine. Kui preparatsioon huvitab, siis saab sügisel end ka lihaste preparatsioonile kirja panna. Kohtade arv pole piiratud, seega seda tavalist valikainele regamise stressi nende puhul pole.

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂