Teine õppeaasta on küll veel tugevalt pre-kliiniline, kuid siin-seal saame siiski juba arsti tööd ka päriselt nuusutada. Perearstiteadus I raames ei saa me veel käia perearstikeskuses praktikal ega midagi, kuid õpime vajalikke baasteadmisi ja oskusi, mida perearst vajab.

Õppimine ja õpetamine

Õppetöö algas paari e-loenguga, kus tutvustati perearstindust ja perearsti tööd. Üks loeng pühendati ülemiste hingamisteede haigustele, kuna nendega puutub perearst muidugi mõista väga palju kokku. Loengutele järgnes enesekontrollitest.

Edasi tulid praktikumid-seminarid. Näiteks tegime ühes neist grupiettekande, milles pidime kirjeldama levinud ravivõtete tõenduspõhisust enim ettetulevate tervisemurede korral.

Kaks praktikumi pühendati perearsti töös vajalike praktiliste oskuste omandamisele ja harjutamisele. Nendeks on muuhulgas otoskoopia (maakeeli kõrva kuulmekile vaatlemine), vererõhu ja -suhkru mõõtmine, aga ka dementsuse ja emotsionaalse enesetunde küsimustikud. Minu jaoks täiesti uued olid nn helihargi katsed – Weberi ja Rinne katsed. Sõltuvalt sellest, kas ja kuidas patsient helihargi tekitatud heli kuuleb (sh läbi luu), saab eristada sise- ja keskkõrva kahjustusi.

Ei ole vist üllatav, et praktikumide kogemus sõltub õppejõust. Meile sattus kahjuks selline õppejõud, kelle selgitused ning üleüldine õpetamine ja suhtumine veidi nigelaks jäid. Jättis sellise hästi kohmetu mulje. Samas kuulsin teistelt rühmadelt, et mõni teine õppejõud jagas jällegi väga huvitavat ja kasulikku infot.

Lisaks tavapärasele õppetööle saime ühel päeval perearstikeskuses töövarjuks käia. See osa oli tugevalt suhtlemisainega seotud, kuna seal õpitud oskustele tuginedes tuli meil endal proovida vastuvõttu alustada. Minul läks kahjuks veidi nihu sellega, et kõik selle päeva patsiendid olid arstile justkui vanad tuttavad, kellega vestlus hakkas n-ö poole pealt pihta. Samas oligi ehk huvitav näha, kuivõrd tugev side võib perearstil oma patsientidega tekkida.

Hindamine

Perearstiteadus oli teiste selle semestri ainetega võrreldes üsnagi lihtne. Lisaks iga loengut lõpetavale kordavale Moodle testile tuli semestri lõpus teha lõputest. Kõigis neis pidi saama 100%, kuid korrad polnud piiratud. Seda silmas pidades oli lõputesti osas veider see, et igal rühmal oli kindel 1,5-tunnine periood, mil seda teha sai. Meil oli see kl 8 hommikul… Nojah. Test ise oli üsna kerge, olgugi et veidi ajas harja punaseks see, kui mõnes valikvastustega küsimuses üks kahtlane vastus valesti läks ning vaid selle ainsa vea pärast kogu testi uuesti tegema pidi.

Praktikumid lõppesid praktilise arvestusega: iga õpilane tõmbas pileti, millel seisis mingi protseduuri nimi, nt vererõhu mõõtmine. Midagi keerulist polnud – tuli vaid seda oskust demonstreerida ja kirjeldada. Kui õigesti mäletan, siis küsiti ka üks teoreetiline küsimus mõne muu teema kohta.

Üldmulje ja soovitused

Palju on sellist üldist juttu ning enamike teemadega oled ilmselt varasemas elus juba kokku puutunud. Perearstiteadus I on justkui selline armas, aga lihtsalt ametlik sissejuhatus. Midagi hullu ühesõnaga pole. Praktikumideks on hea mõte end teoreetiliselt ette valmistada, et juba veidi kursis oleksid, et mis ja kuidas. Mitte, et sinna midagi teha saaks, kuid loodan, et Sulle satub asjalik õppejõud.

Enne perearstikeskuse külastust tee endale kindlasti vestluskava valmis. Vajalikud materjalid jagatakse suhtlemisaine raames. Perearstile on mõistlik oma ülesanne juba eelnevalt külastust kokku leppides selgeks teha. Sedasi on temagi kursis ning oskab ehk Sind suunata-juhendada. Kindlasti tasub sealjuures selgeks teha, mis täpselt on ja ei ole Sinu ülesanded. Sina proovid vestlust alustada ja kui julge oled, siis veidi ka infot koguda, kuid kõik muu meditsiiniline jäta hetkel veel perearsti hooleks. Samuti on hea patsiendile sedasama selgitada. Ja kui lähebki midagi natuke nihu, siis tuleta meelde, et see oli vaid Su esimene kord ning igast veast saab õppida!

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂