Alles ma muretsesin ülikooli sisseastumiskatse pärast ja nüüd on esimene aasta juba peagi läbi. Kuhu see aeg küll läheb?! Küllap vastab siis tõele, mida vanemad kolleegid räägivad – korra pilgutad ja ongi kuus aastat selja taga. Enne puhkust tuleb aga veel natuke pingutada. Meid lahutab suvest kolm suurt eksamit: histoloogia, anatoomia ja bioloogia. Oh, kuidas küll tahaks juba süümepiinadeta jalad seinale visata…

Möödunud poolaasta oli ehk huvitavamgi kui esimene. Lisaks kohustuslikele ainetele võtsin juurde ka mitmeid valik- või vabaaineid. Semestri lõpuga on jälle käes aeg, mil blogisse hakkab jälle aeg-ajalt õppeainete postitusi ilmuma. Esimesena tutvustan õendustoimingute ainet.

Õppimine ja õpetamine

Õendustoimingud oli kahtlemata esimese kursuse kõige praktilisem aine ning üks minu lemmikutest. Palju andis juurde ka suurepärane õppejõud Tatjana Oolo, kes tundus esmapilgul range, kuid oli sisimas väga hooliv. Lisaks külluslikule kogemustepagasile õenduse vallas, oli ta justkui ka lõputu elutarkuste varasalv. Jututeemasid jätkus patsiendiga suhtlemisest kuni laste kasvatamiseni. PS! Taskud on käte hoidmiseks kõige räpasem koht!

Nagu aine nimigi ütleb, õppisime tegema (või siis vähemalt proovisime läbi) mitmeid hooldus- ja õendustoiminguid. Alustasime lihtsamatest teemadest nagu toitmine, pesemine ja voodipesu vahetus, k.a patsiendiga voodis. Lisaks õppisime ka lamatiste vältimise kohta. Korra tuli mul grupi pisima liikmena patsiendiks hakata ning keeratud ja pestud saada, seda viimast õnneks vaid mängult.

Edasi liikusime juba n-ö meditsiinilisemate ja põnevamate protseduuride juurde: paigaldasime toitmissondi, mõõtsime elutähtsaid näitajaid, puhastasime haavu ja paigaldasime põiekateetrit. Harjutamisel olid meil abiks mulaažid ehk sisuliselt nukud. Viimane praktikum oli ilmselt kõige põnevam. Kõigil tuli üks apelsin kaasa võtta, mida siis ravimisüstaldega torkima asusime. Peale selle proovisime üles sättida tilkinfusiooni süsteemi ning harjutasime käemulaažil veenikanüüli paigaldamist.

Me ei õppinud aga ainult protseduure tegema. Saime üldisemalt aimu ka õendusprotsessist endast. Esmalt tegime selgeks anti- ja aseptika võtted. Õppisime patsiendi haigusloo võtmise ning patsiendiga suhtlemise kohta. Eraldi toonitati korduvalt dokumenteerimist. Absoluutselt kõik tuleb kirja panna, olgu see kasvõi voodilinade vahetus. Dokumentatsioon on kogu meditsiinipersonalile probleemide vältimiseks ja lahendamiseks ülioluline. Seepärast täitsime praktikumide lõpus jälgimislehte.

Koroonast hoolimata toimusid praktikumid siiski järjepidevalt haiglas kohapeal. Ainus muudatus oli see, et läbisime kahe tunni teemad korraga ning kohal käisime üle nädala. Muidugi oli veidi tüütu vaid nende ainsate praktikumide pärast Tartusse ja tagasi sõita, kuid need olid siiski huvitavad ja harivad. Pandeemiast päris puutumata meie õppetöö siiski ei jäänud. Tegelikult peaks igaüks aine lõpus haiglas ka praktikapäeva läbima, aga kahjuks jäi see sel aastal muidugi ära.

Hindamine

Aine läbimine ja hindamine oli üsnagi lihtne. Kõigis praktikumides tuli kohalkäimine kirja saada ja seejärel tuli viimases tunnis sooritada valikvastustega kontrolltöö. See polnud sugugi keeruline, kui olid praktikumides tähele pannud ja veidi korranud.

Üldmulje ja soovitused

Selleks, et praktikumidest viimast võtta, tee endale enne teooriaosa selgeks. Muidugi ei pea kõigi protseduuride kõiki etappe täpselt pähe tuupima. Tähtsam on see, et saad põhimõttest aru ning eelkõige sellest, miks sa midagi teed. Igal toimingul on põhjus ja midagi ei tehta lihtsalt sellepärast, et kuskil juhendis oli ju nii kirjas.

Ja veel üks soovitus! Tõesti-tõesti ära karda küsida. Ma ei taha kõlada nagu rikkis grammofon, aga eestlastel kipub sellega probleeme olema. Samuti ära karda õppejõu küsimustele vastata. Isegi kui vastad valesti, saad suure plussi selle eest, et üldse proovisid. Enamjaolt aga, kui oled teemast aru saanud, siis on Su vastus ilmselt õige. Minul juhtus seda ikka ja jälle, et ei julgenud vastata kartuses, et ütlen midagi valesti. Hetke pärast muidugi kahetsesin, et ma suud lahti ei teinud. Seega, suhtle õppejõuga (ja muidugi ka rühmakaaslastega) ja sedasi on praktikumid ühteaegu nii kasulikumad kui ka toredamad.

Üldiselt oli see aine väga mõnusaks vahelduseks teoreetilisele õppele. Mul õnnestus end ka registreerida sügisel toimuvale praktiliste õendusoskuste valikainele, mis on justkui selle aine jätkukursus. Ootan seda juba suure huviga!

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂