Kui esimene aasta keskendub laias laastus sellele, milline inimene ülesehituselt on, siis teise aasta koondnimetus oleks inimkeha toimimine. Seda uuritakse omakorda mitmel tasandil. Meditsiiniline biokeemia toimetab molekulide ja ainevahetusradade tasemel. Nagu nimigi ütleb, siis seotakse õpitu suures osas kõikvõimalikuga, mis võib kehas nende radade tasakaalu nihkumisel paigast minna.

Õppimine ja õpetamine

Sarnaselt mikrobioloogiale ja füsioloogiale kestab biokeemia kaks semestrit. Põhiosa õppetööst toimus seminarides. Positiivne oli see, et oli olemas konkreetne seminariplaan ehk igaks nädalaks olid ette antud õpikuleheküljed, mis tuleks eelnevalt kodus ise läbi töötada. Jällegi, kuna mulle istub väga iseseisev õppimine, siis ei näe ma seminaridel nii suurt mõtet, kui kõik enne kodus ise ära õppida ning seminarides toimub vaid sisuliselt õpikus kirjutatu kordamine. Kuuldavasti aga sõltus seminarikogemus jällegi väga õppejõust. Mõni keskendus rohkem juhtumitele ja usun, et selline õpetamisviis on tohutult põnevam ja arendavam.

Esimesel õpitakse nelja ploki kaupa keha põhilisi biomolekule: tähtsamad valgud, ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Vitamiinide osa oli ehk kõige keerulisem seetõttu, et iga vitamiini kohta pidi lisaks rollile kehas teadma peast ka soovituslikke päevaseid koguseid ja muud sellist infot, mida väga loogiliselt meelde jätta ei õnnestu.

Teisel semestril oli samuti neli teemaplokki, kuid erinevalt sügisel õpitust on need omavahel palju rohkem seotud. Õpitakse kõike, mis puudutab süsivesikute, lipiidide ja aminohapete ainevahetust. Olgugi, et tegu on erinevate molekulklassidega ning ainevahetus on kohutavalt suur pundar (googelda “metabolism map” ja saad aru, mida ma mõtlen), hakkavad need rajad siiski ristuma ning tihtipeale tuleb ette äratundmisrõõmu. Peale neid kolme osa on veel ka üks väiksem ainevahetuse integratsiooni plokk, mille raames toimus paar kursuseülest seminari.

Loengud olid enamasti ettesalvestatult Moodles. Vaid kevade lõpupoole toimuvad integratsiooniteemalised loengud olid kohapeal ning neid luges legendaarne härra Mihkel Zilmer isiklikult. Tema on üks neist meditsiinivaldkonna n-ö suurkujudest, kelle tsitaadid kanduvad aastast aastasse alates kurkide põlgamisest kuni väikeste pannkookideni välja. Peale loengute haldas ta kahte viimast seminari, mille jaoks pidid kõik otsima meediast paar toitumissoovitust ja selgitama, miks need paika ei pea. Tunnistan, et õige raske oli neid leida – tuleb välja, et enam ei kirjutatagi nii palju jura, vähemalt toitumise teemal mitte. Tasuliste artiklite blokk tuli muidugi ka ette.

Paar praktikumi oli ka siia-sinna pikitud. Näiteks määrasime ühes praksis vereseerumi triglütseriidide (sisuliselt rasva) ja kolesterooli hulka. Reagendid olid kõik juba valmis segatud, seega tuli komponendid vaid ühte tuubi pipeteerida ning termostaadi järgi oodata. Kevade lõpu poole toimus praktiline arvestus uriiniteemalise ühisseminari peale. Nimelt tuli teha uriini ribatest ning tulemuste põhjal arvata, mis patsiendil viga võiks olla.

Hindamine

Kõik oli selles suhtes väga lihtne: iga teemaploki peale üks kontrolltöö. Kontrolltööd erinesid õppejõuti täpselt nagu seminaridki: meil olid pikad kirjalikud esseeküsimused kohapeal, mõnel rühmal aga Moodle testid.

Kahe semestri jooksul postitas hr Zilmer Moodlesse küsimusi, millele vastamise eest sai lisapunkte. Nende punktidega oli omamoodi süsteem. Mida rohkem punkte aasta jooksul kogusid, seda vähem küsimusi eksamil vastata tuli. Peale küsimustele vastamise sai punkte ka nt toitumissoovituste seminari slaidide esitamise, aga ka (auditoorses) loengus sõna võtmise eest.

Kui õnnestus aasta peale kontrolltööde koondhindeks A saada ning lisaks koguda piisav arv Moodle punkte, siis oli võimalik eksami asemel koostada ja lahendada juhtumite pakett. Ei, see ei tähenda seda, et Zilmer annab juhtumid ette ning need tuleb ära lahendada. Me kõik arvasime nii. Juhtumid tuleb siiski ise välja mõelda. Samas muudab see nende lahendamise lihtsamaks. Karta ei tasu: ta ei nõua seal väga spetsiifilisi haigusi puudutavaid teadmisi ning esitamiseks on kõvasti aega. Vastamine toimus juuni lõpus Zoomis. Meeldiva üllatusena selgus, et kui juhtumid Zilmerile piisavalt meeldisid, siis kestis see Zoomi kõne täpselt nii kaua, et jõudis “Tere!” ja “Head aega!” öelda.

Üldmulje ja soovitused

Olgugi, et ka biokeemias on mingil määral tuupimist, on see siiski üks põnevamaid aineid teisel aastal ning võimaldab väga palju seoseid luua ja sedakaudu teemasid selgeks saada. Inimkeha molekulide tasemel lahti võtta ja põhjalikult aru saada, kuidas ja miks keha just nii toimib, on üsna imeline tunne.

Aasta jooksul tasub pingutada, et kontrolltöödes võimalikult head hinded saada. Isegi, kui kokku A-d ei tule, on eksamil lihtsam. Ja kui õnnestub A saada, siis soovitan igal juhul juhtumite eksamit. Esiteks on see peale mikrobioloogiat ja füsioloogiat väsinud ajule mõnus vaheldus peale pidevat materjali kordamist ja pähe õppimist. Lisaks on see palju mitmekülgsem variant: saad kliinilise poole pealt palju targemaks.

Ja jäta meelde – see on MEDITSIINILINE biokeemia. Hr Zilmer tõi selle iga kord välja, kui keegi lihtsalt “biokeemia” kirjutada julges. 😬

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂