Immunoloogiat õppisin geenitehnoloogia aegadel ka TTÜ-s, aga kui see läbi sai, oli mul tunne, justkui oleks kõik veelgi segasem kui enne. Nüüd peale teist ringi on asi võib-olla veidi klaarim, kuid olgem ausad – see teadusharu on siiski määratu labürint, millest paljut me veel ei hoomagi. Kasulik oli aga siiski see, et TÜ aine on rohkem arsti vaatevinklist vaadatuna koostatud.

Õppimine ja õpetamine

Aine jagunes kaheks osaks. Kõigepealt veetsime paar nädalat immunoloogia põhitõdesid õppides: immuunrakud, loomulik ja omandatud immuunsus ning vanusest ja muudest teguritest tulenevad eripärad immuunsuses. Kogu ülejäänud semestri tegelesime kliinilise immunoloogiaga. Sinna alla kuuluvad nt allergia, autoimmuunsus, immuundefitsiit, aga ka immuunravi. Igal nädalal tuli läbida vastavateemaline Moodle test.

Õppetöö toimus loengute ja seminaride vormis, sh vaid seminarid toimusid kohapeal (noh, enamjaolt). Sõltuvalt õppejõust oli seminar sisuliselt kas A) loeng nr 2, B) õppejõu mõtisklused, mille temaatika sõltus parajasti tema mõttemaailma raputavatest tõmbetuultest või C) õpilasi kaasav ja selgitav tund. Eks sõltub seminaride kasutegur alati ka sellest, kuivõrd teema Sind ennast köidab ja kui aktiivne tunnis oled. Samas aga kohtusime seminaride jooksul paljude õppejõududega, mis näitas, et õppejõust sõltub palju.

Nagu ikka, ei pääse seminaridest ilma ettekandeid tegemata. Üks neist oli individuaalne 10 minutit pikk ettekanne etteantud teemade listist valitud teemal. Mina rääkisin nt atoopilisest dermatiidist. Teine ettekanne tuli teha grupis ning toimus semestri lõpus. Samas seminaris arutlesime ka ühe teadusartikli üle.

Ahjaa, kui seminarist puudusid, siis pidi seminari teemade kohta vähemalt 2000-tähelise kokkuvõtte kirjutama. Või nii meile öeldi. Omast kogemusest kinnitada ei saa, kuna selsamal põhjusel vältisin targu puudumist. Selle n-ö haige olemise eest “karistamise” teemal (mis on/oli koroonaajal eriti absurdne) võiksin kaua rant’ida, seega proovin praegu immunoloogia lainel edasi minna. Äkki tuleb selle kohta kunagi eraldi postitus…

Hindamine

Peale üldimmunoloogiat toimus kohe esimene kontrolltöö, mis läks ühtlasi eksami esimese osana kirja ja sisaldas valikvastustega küsimusi. Semestri lõpu poole toimunud kliinilise immunoloogia kontrolltööd hinnati mitteeristavalt, kuid läbimiseks pidi saama 75% punktidest. See osutus nii mõnelegi esialgu proovikiviks.

Eksam ehk täpsemalt eksami teine osa hõlmas kliinilise immunoloogia teemasid, kuid erinevalt kontrolltöödest tuli seal vastata paarile esseeküsimusele. Selles vormis kontrolltöödesse ja eksamitesse olen ausalt öelda alati veidi skeptiliselt suhtunud. Kui õpilaselt küsida kogu materjali seast n-ö ühte detaili, siis ei anna see minu meelest sugugi tagasisidet selle kohta, kas ta üldplaanis ainest aru saanud on. Senikaua aga peame siiski paljudel juhtudel sellise hindamisvormiga leppima.

Üldmulje ja soovitused

Immunoloogia on selline Harju (või siis Tartu) keskmine aine: pole kerge, aga pole ka kõige raskem. Samas, kui väljakutsete mõõdupuuks on mikrobioloogia, siis on kõik muu nagu nohu… 😅 Ära muretse, küll selle eepose ka varsti siia kirja panen.

Immunoloogia kohta on ilmunud täitsa oma eestikeelne õpik. Selle osas läksid arvamused kaheks: mõnele sobis see õpik väga, teistele mitte. Mina olin kuskil seal vahepeal. Mulle sümpatiseeris väga konkreetne teemade jaotus, kuid lugema hakates mõtlesin, et mõtteselgust ja tekstisisest loogikat jne annaks ikka kõvasti parandada. 21. sajandi hea külg on aga see, et kui õpik ei sobi, saab alati internetist endale sobivama õppematerjali otsida. Sealjuures säilita muidugi kriitilist mõtlemist.

Soovitaksin ehk seda, et mõistlik on muidugi hakata varakult märkmeid tegema ning❗niimoodi, et põhimõte saab selgeks. Immunoloogia on väga keeruline ala, eriti sedasi süvitsi õppides. Seega, kuigi see kubiseb igasugustest lühenditest ja muust krüptilisest, soovitan ma jällegi võtta endaga kaasa see, mis on Sulle endale olulisim.

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂