Histoloogia paigutan ilmselt anatoomia järel mahukuselt teisele kohale, kuigi ega bioloogia sellele ka palju alla ei jää. Histoloogia kestab nimelt samuti kaks semestrit. Anatoomiaga on sel aga muudki ühist. Need kaks ainet olid justkui yin ja yang, karamell ja sool või mõni muu lugejale meelepärane duo.

Teemad ei jooksnud küll vahepeal käsikäes, aga siiski oli alati tore avastada, et ühes aines käsil olev peatükk on teises juba läbitud. Selline kordamine aitas selgeks saamisele tohutult kaasa. Mida kaugemale õpingutes jõudsin, seda rohkem oli mul tunne, nagu moodustuks mu peas inimkeha saladusi ja kõige seotust mõistma hakates võrk. Osalt olen tänu võlgu just nende kahe aine meeskonnatööle, mis põimusid ja toetasid teineteist kõige orgaanilisemal moel.

Õppimine ja õpetamine

Kui anatoomia keskendub peamiselt kõigele suurele ja silmaga nähtavale, siis histoloogia sukeldub märksa sügavamale. See teadusharu uurib organeid, kudesid ja lausa üksikuid rakke mikroskoobi abil. Seepärast kutsutakse seda ka mikroanatoomiaks.

Kumbki semester keskendus erinevale histoloogia tahule. Esimesel poolaastal võtsime läbi üldhistoloogia, kus vaatasime üldiselt üle põhilised koetüübid: epiteel- ehk katte-, side-, lihas- ja närvikude. Teisel semestril võtsime ette erihistoloogia – käisime inimese peast jalatallani läbi organsüsteemide kaupa. Viimases tulid üldhistoloogia teadmised muidugi kasuks, sest reeglina leidub organites mitut eri liiki kudesid.

Ka histoloogias olid nii loengud kui ka praktikumid. Paar esimest loengut toimusid kohapeal, kuid üsna pea kolisid need internetti, kus sai neid endale sobival ajal vaadata. Loodan väga, et loengute lindistamine jääb ka edaspidi kasutusele, sest rahulikult omas tempos materjali läbida on väga mõnus. Loenguid luges õppejõud Andres Arend, kes oli üks minu lemmikuid sel aastal. Ta oli väga muhe, viskas parajalt nalja ja valgustas meid kui tulevasi arste veidi ka teemaväliselt haiguste osas. Naljadest rääkides ei unusta ma vist kunagi seda Winston Churchilli initsiaalidega väikest ruumi…

Praktikumides vaatlesime preparaate mikroskoobi all ja joonistasime neid. Seega saime lisaks praktikumile pealekauba teraapilise joonistamistunni. See oli täitsa tore, kuigi meie rühma praktikum oli kohe esmaspäeva hommikul. Terve teise semestri veetsime aga ka praktikumide osas internetis. Õppejõud laadis selle jaoks Moodlesse selgitavad videod. Väga suur pluss oli digipreparaatide kogu. Preparaadid olid mikroskoobi all üles pildistatud, skannitud või muu maagia abil jäädvustatud ning neid sai igapidi uurida ja suurendada. Kuigi teisel semestril keegi enam joonistusi ei kontrollinud, joonistasin oma sisemise idealisti rõõmuks ikka edasi. Kõige suurem töövõit oli see, et plokk sai just viimase pildiga täis. 🤩

Hindamine

Aeg-ajalt, kui olime jälle mingi teema läbi saanud, tegime praktikumis selle peale väikese arvestusliku kontrolltöö. Kooliaasta lõpus toimuv eksam hõlmas sarnaselt anatoomiaga kogu aasta materjali. Olude sunnil toimus ka see eksam Moodles.

Üldmulje ja soovitused

Histoloogia on aine, mis annab raku tasandil aimu sellest, miks meie keha töötab, nagu ta töötab. Vahepeal ei tundunud see mulle ehk nii põnev, aga tagantjärele mõeldes oli tegu ilmselt õppeväsimusest tingitud nõrkusehetkedega. Kõige õpitu meenutamiseks on mul nüüd ka kaustikutäis toredat pildimaterjali.

Histoloogiat on palju mõnusam õppida, kui oled algusest peale anatoomias kaasa töötanud ja hea põhja alla saanud ning muidugi ka vastupidi. Mõtle mõlemas aines hoolega kaasa ja kasuta kordamiseks kõiki võimalusi. Need kaks on tulevikus tõesti vajalikud (jah, patoanatoomia, ma räägin sinust 👀).

Veel üks praktiline soovitus: varu värvipliiatseid, eriti roosasid ja lillasid toone. 🖍️

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂