Kolmanda aasta kevadel leiab arstitudengi elus aset suur muutus – nimelt hakkavad toimuma esimesed Kliinikumi praksid. Ma ütleks siiski, et seda semestrit võib kliinilise õppe alguseks lugeda vaid poolenisti, kuna on siiski veel palju selliseid harjumuspäraseid klassiruumi aineid ja õpet. Väikeseks lävepakuks kliinilisse ellu võib seda aga ikkagi nimetada.

Kui farmakoloogia välja arvata, mida õpiti terve semestri vältel, siis oli õppekorraldus küll juba täitsa uutmoodi ehk ühte ainet tuli õppida 1-3 nädalat järjest iga päev ning seejärel mõnel juhul kohe sooritada ka arvestus. Seda nimetatakse tsükliõppeks. Mõnes mõttes on see süsteem tore, et peab vaid ühele teemale korraga keskenduma. Samas sõltub muu veidi õnnest ja tunniplaanide paigutusest. Meie rühmal tekkis semestri jooksul tsüklite vahele palju auke, mistõttu toimus kõige viimane (ja üks kõige tähtsam ning keerukam) õppeaine enamjaolt alles siis, kui õppetöö aeg ülikoolis ametlikult läbi oli.

See selleks, aga kõige peadpööritavam oli fakt, et samal ajal tuli õppida suureks farmakoloogia eksamiks (terve aasta jagu materjali!) ning see eksam äragi teha veel enne, kui viimases aines üldse arvestus toimus. Peale viimast jäid kõigest loetud päevad, et õppida järgmiseks veelgi suuremaks eksamiks. Ehk siis mõnel rühmal lõppes kool juba mai keskel, samas kui meie olime vist need kõige hapupiimased (viimase aine arvestus oli 7. juunil). Ei tea, kas mingil määral on asi ka aastate viisi järjest koolis käimisega seotud väsimuse ligi hiilimises, kuid see semester (iseäranis selle lõpp) oli seni minu jaoks üks rängemaid. Päevi pärast viimast eksamit ei jõudnud veel kohale, et kõik on tõesti läbi. Muidugi oli see “Ma tegin selle ära!” tunne lõpus seda magusam.

Kohustuslikud õppeained

💊 Farmakoloogia ja toksikoloogia

Farmakoloogia õpe toimus ainsana veel läbi terve semestri. Hetkegi raiskamata jätkasime süstemaatiliselt uute ravimrühmade õppimisega. Muuhulgas tulid teemaks psühhotroopsed, valuvaigistavad, põletikuvastased ja mikroobivastased ravimid. Kursus lõppes suure, kahte semestrit hõlmava eksamiga, mis oli päris suur väljakutse.

🩺 Diagnostika alused

See on hiiglaslik kompleksaine, mis sisaldab kuut väiksemat alaainet. Võrdluseks: ideaalis peaks üliõpilane ühes semestris läbima 30 EAP-d ja see suur aine üksi on 17 EAP-d. Kõigi ainete peale kokku toimus semestri lõpus mahukas koondeksam.

Sisehaiguste propedeutika

Õppisime patsienti pealaest jalatallani uurima ja temalt anamneesi võtma ehk haiguse kujunemise kohta küsima. Arvestuse jaoks sai igaüks oma patsiendi, kes tuli igapidi läbi vaadelda-küsitleda ning kelle kohta pidi ka vormistama kirjaliku haige uurimise loo. See oligi see aine, mis meil kõige viimaseks jäi ja selle kõrvalt suurteks eksamiteks õppida oli üsna keerukas.

Radioloogia

Tutvusime kõigepealt kõigi põhiliste radioloogia meetoditega ning seejärel iga elundkonna radioloogilistest uuringutest põhilisemaga. Tead seda radioloogide kohta käivat nalja, et nende töö kujutab endast päev läbi pimedas ruumis arvuti taga istumist ja päevavalgust ei näe nad üldse? Noh, nii need praktikumid välja nägidki. 😜

Üldkirurgia

Kujutas endast palju üldist teooriat erinevatel teemadel, nt haavatüübid, kirurgilised nakkused, äge kõht, veredoonorlus jpm. Käisime vaatamas nii üht pisikirurgilist protseduuri (a la sünnimärgi eemaldamine) kui ka sapipõie eemaldamist laparoskoopilisel teel ehk n-ö lukuaugu meetodil (kõhule tehakse vaid pisikene lõige, läbi mille viiakse kõhuõõnde kaamera ja vajalikud tööriistad). Paaris praksis saime ka kambakesi ägeda kõhuvalu patsienti uurida-küsitleda.

Laboratoorne meditsiin

Õppisime, mida põhilist saab uurida nt verest, uriinist, roojast ja muust. Teineteiselt päris seljaajuvedelikku võtma ei hakanud, aga vere võtmist sai küll korra harjutada.

Spordimeditsiin

Saime teada, mida kujutab endast spordiarsti töö ja eelkõige spordimeditsiiniline terviseuuring kõige sinna juurde kuuluvaga, sh koormustestid. Minu üks põnevamaid avastusi selle tsükli jooksul oli edev ultraheli kasutav pikkusemõõtja, tänu millele sain 1,5 cm juurde (okei, mõõtsime jah hommikul…). Üllatusin avastades, et see oli üks positiivsema mulje jätnud osaaineid, ilmselt tänu ülimalt paigas korraldusele. Praksid toimusid ülikooli spordihoones, mis jättis samuti väga uhke mulje.

Traumatoloogia ja ortopeedia

Seevastu kõige logisevama korraldusega – ei olnud eriti selge, mida eksamil küsima hakatakse ning praksid ei haakunud muuga üldse, kuigi olid tegelikult põnevamad kui kõik see loengumaterjal, mis eksamiks õppida tuli. Näiteks katsetasime üksteise peal kõiksugu ortopeedilisi teste (st viise saamaks aru, kus luudes-liigestes-lihastes midagi valesti) ehk tead küll, see päev, kui sul on lubatud dressides Kliinikumi ilmuda. Meil oli ka õnne korraks näha üht ortopeedia ravimeetodit, mis on pigem unustuse hõlma vajumas – skelettekstensiooni (lühidalt: luusse paigaldatakse kruvi/nael, mille külge saab kinnitada n-ö trossi, mille teine ots on väljaspool keha kindlasse kohta kinnitatud ning niimoodi soodustatakse paranemist/sikutatakse jäse paika).

🧬 Inimese molekulaarne ja kliiniline geneetika

Geneetika oli sel semestril ainus tsüklivormis aine, mis seisis siiski teistest eraldi. Meie rühmal oli see õnneks kohe kõige esimesena ära. Aine esimene pool ehk molekulaarne geneetika on küllap kõige tüütumaks peetav osa sel semestril: sisuliselt hunnik teoreetilist infot erinevate pärandumisviiside, haiguste, andmebaaside ja muu kohta. Kohe peale viimast praksi ootas meid pikk kirjalik eksam.

Peale seda aga läks omajagu kergemaks ja põnevamaks: kliinilises osas rääkisime juba haigustest lähemalt ja saime ka üht geneetiku vastuvõttu kõrvalt vaadata. See nädalake oli meil esimene mõnes “päris” Kliinikumi hoones. Minu teada jääbki see vist ametlikult viimaseks korraks, kui üldarsti õppe jooksul otseselt meditsiinigeneetiku tööga kokku puutume.

Valik- ja vabaained

👓 Prillid, kontaktläätsed ja refraktiivne kirurgia

Valikaine koosnes 5-6 veebiloengust ja oli sel kevadel mulle eriliselt aktuaalne, kuna tegin ära silmade laserprotseduuri. Kiirkursus oli küll, aga annab hästi edasi üldise info prillidest laseroppideni välja.

🫀 Sissejuhatus EKG tõlgendamisel

Imelikul kombel EKG tõlgendamist kohustusliku õppe seas otseselt ei õpetatagi, vaid justkui eeldatakse, et igaüks juba teab. See valikaine püüab sisuliselt seda auku täita. Teoorias oli kõik ilus, kuid selgus, et õppetöö algas pihta täpselt siis, kui meil kohustuslike ainetega kiirem aeg tuli. Samuti oli õpe 100% iseseisev Moodle loengute pealt ja küsimuste küsimiseks olid pigem kasinad võimalused. Seega pean ausalt tunnistama, et ei jõudnud muu kõrvalt EKG-sse tol hetkel piisavalt panustada, et see hästi selgeks saada. Ehk kunagi hiljem võtan jälle ette.

🇸🇪 Rootsi keel arstiteaduse üliõpilastele

Sel semestril õnnestus osa võtta ka sellest vabaainest. Kahjuks jääb see nüüd küll viimaseks korraks, kui oma lemmiku rootsi keele õppejõu käe all õppida saan. Kokku olen Tartu Ülikoolis veedetud aja jooksul õppinud 5 semestrit ehk 2,5 aastat rootsi keelt. Igatsen veidi… 🥺

Selline see kevad saigi. Nüüd on veel pool kuud aega, kuni koolitrall uuesti suure kiirusega pihta hakkab. Sügisel ootab mind ees diagnostika alustest veelgi hirmuäratavam sisehaiguste aine (28 EAP). Seniks aga on aeg kõrbekuumust ära kasutada ja randa minna!

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂