Mis mind kevadel ees ootab?

talvine tartu

Õigupoolest oli mul plaanis juba mitu nädalat tagasi seda postitust kirjutada. Ometigi lükkus see pidevalt edasi, nagu ka osa möödunud nädala koolikohustustest. Põhjust pole vaja kaugelt otsida – ta on suurtähtedega iga ajalehe kaanele maalitud ning internetti avades võib alati kindel olla, et ta on seal.

Olen kogu möödunud aasta jooksul olnud kohusetundlik koduspüsija, maskikandja ja kätepesija, mistõttu olen end alati tundnud asjaolusid arvestades suhteliselt turvaliselt. Möödunud nädalal aga sai mind kätte üks teine pisik, mis teate-küll-kellega käsikäes käib. Jälgides, kuidas igapäevane koroonapositiivsete arv visalt neljakohaliste numbriteni ronib, puges põue hirm, mille sarnast pole eelneva aasta jooksul veel kogenud – hirm oma lähedaste pärast, hirm iseenda pärast, samuti Eesti rahva pärast. Ebameeldiva kõrvalmõjuna põhjustas see tunne üsna täielikku tegevuslikku halvatust. Hirm aina kummitas, painas ja näris. Usun, et suur osa meist on midagi sellist ka omal nahal kogenud.

Aitab aga nüüd sellest teemast, millest meil kõigil ammu kõrini saanud on. Selle asemel soovin teile rääkida hoopis nendest õppeainetest, mis mul sel kevadsemestril ees seisavad. Neid on kogunenud üsna palju, kuid kuidas siis muidu targemaks saada. 🤓

Kohustuslikud õppeained

🧠 Anatoomia

Suur osa teisest semestrist keskendub närvisüsteemile ja semestri lõpus tutvume veel ka vereringeelundkonnaga. Esimeseks teemaks oli kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju). Praeguse olukorraga seoses oleme selle teema pidanud sisuliselt iseseisvalt omandama. Koolis on toimunud vaid kaks praktikumi preparaatide vaatamiseks. Aega pole aga raisata – kontrolltöö selle teema peale oli juba sellel nädalal. Järgmiseks teemaplokiks on kraniaalnärvid, mis on kuuldavasti üks raskemaid teemasid. Selle õppimiseks hakkavad meil toimuma ka online praktikumid.

🧪 Biokeemia

See aine on sissejuhatuseks biokeemiasse, täpsemalt muidugi inimese biokeemiasse. Õpime tundma põhilisi biomolekule, tähtsamaid inimorganismis toimuvaid reaktsioone ja tutvume veidi ka ainevahetusega. See kõik on aluseks järgmisel kursusel tuleva meditsiinilise biokeemia ja ka paljude teiste ainete mõistmiseks.

🌿 Bioloogia

Käesolev semester algas bioloogias parasitoloogiaga. See on tegelikult ainus kord arstiõpingute jooksul, mil parasiite niimoodi ühe plokina koos õpetatakse. Edaspidi tulevad veel ka arengu– ja evolutsioonibioloogia ning ökoloogia.

🔬 Histoloogia

Üldhistoloogia ehk erinevate kudede üldine ehitus sai sügissemestril läbitud. Nüüd lähme edasi juba erihistoloogiaga. Võtame organsüsteemide kaupa tähtsamad organid läbi ja õpime nii teoreetiliselt kui ka jällegi preparaatide pealt. Sel semestril toimub histoloogia tervenisti veebis, aga tore üllatus oli see, et praktikumide tegemiseks on olemas digipreparaadid.

🏛️ Meditsiiniajalugu

Selle aine raames saame aimu meditsiini ja tervishoiu ajaloost nii ajalises kui ka erialalises lõikes. Eesmärk pole küll muidugi meid ajaloolasteks koolitada, vaid see annab pigem laiemat konteksti ja aitab mõista, kuidas meditsiin on arenenud selliseks, milline ta tänapäeval on.

💭 Meditsiiniteooria ja -eetika

Eetikaaine raames saame ülevaate erinevatest moraaliteooriatest ja eetilistest põhiprintsiipidest, mis rakenduvad nii kliinilises praktikas kui ka rahvatervises. Saame aimu arstile olulistest väärtustest ja normidest ning arendame seeläbi ka aruteluoskust.

😷 Õendustoimingud

See on kahtlemata esimese kursuse kõige praktilisem aine. Mõnes mõttes on see ka põnev vaheldus raamatute taga tuupimisele. Õpime ja proovime ise läbi mitmesuguseid õenduse põhitoiminguid. Lisaks sellele on aine eesmärgiks anda laiemalt aimu õenduse olemusest ja õendusprotsessist ning arendada mitmesuguseid tervishoiuvaldkonnas töötamiseks vajalikke oskusi nagu koostööoskus ja empaatiavõime.

Valik- ja vabaained

Kuna kohti jagus, siis panin end ka mõningatele valik- ja vabaainetele kirja. Valikained on spetsiaalselt arstitudengitele pakutavad ained erinevatest meditsiinivaldkondadest. Neid võib ise vastavalt oma huvidele valida. Mõningaid aineid võib läbida igal ajal õpingute jooksul, mõne jaoks tuleks aga kliiniline kogemus kasuks. Vabaainete alla lähevad sisuliselt kõik ülikooli poolt pakutavad ained, mis ei kuulu arstiteaduse õppekava alla. Nii valik- kui ka vabaainete moodulite läbimiseks tuleb võtta aineid teatud kindlaks määratud mahus. Samas ei pane keegi kätt ette, kui on soovi rohkem õppida.

✂️ Süvapreparatsioonikursus

Tegu on küll valikainega, kuid tavaliselt võtab sellest siiski suur enamik üliõpilastest osa. Preparatsioonikursus on mõnes mõttes anatoomiat toetav või selle nö jätkukursus, kus saame ise erinevaid keha piirkondi prepareerida ja seeläbi õpitut meelde tuletada ja kinnistada. Kuna möödunud kevadel oli eriolukord, siis jäi meie eelkäijatel kevadel see kursus ära. Nemad prepareerisid nüüd sügisel. Hetkel ei ole veel muidugi teada, milline on meil epidemioloogiline seis kevadel. Seega on veel lahtine, kas meie saame prepareerida kohe või tuleb meil samuti sügist oodata.

🍹 Joogid ja tervis: biokeemilis-meditsiinilised aspektid

Seda ainet soovitas mulle üks vanema kursuse tudeng. Tervisega seoses räägitakse väga palju tervislikust toitumisest, aga tihtipeale läheb meelest see, et ka vedelike tarbimisel on väga oluline roll. Käesolev aine keskendubki sellele veidi varju jäänud teemale. Õpetatakse baasteadmisi erinevate jookide biokeemilisest koostisest ja nende mõjust tervisele. Samuti analüüsitakse paljusid enimtarbitavaid jooke.

👶 Loote ja vastsündinu füsioloogia ning käitumine

Olgugi, et olen alles esimesel kursusel ja pole laste- ja naistehaiguste tsüklit läbinud, tundus õppeaine mulle huvitav ja kasulik nii tulevase arsti kui ka lapsevanema vaatepunktist. Loenguid tuleb mitmel huvitaval teemal, nt rasedus ja sünnitus, vastsündinu hooldamine ja areng. Kursuse lõpus toimub seminar, mille jaoks valmistab igaüks õppeainega haakuval vabalt valitud teemal ettekande.

🇸🇪 Rootsi keel algtasemele II

Kuna tunniplaan seda võimaldab, siis jätkan innuga ka rootsi keele õppimist. Hetkel toimuvad kõik seminarid veebi teel, kuid need on sellegipoolest ülimalt toredad ja arendavad. Loodan väga, et veel enne semestri lõppu saame ka klassiruumis paar tundi teha ning lõpetuseks filmiõhtugi korraldada.

Hetkeseisu tõttu toimub enamus õppetööst sel semestril veebis. Saame näha, kas olukord paraneb ning kas õnnestub ka veel sel kevadel enam-vähem tavalise õppetöö juurde naasta. Kujutan ette, et kui kunagi taas normaalsesse ellu tagasi pöördume, siis saab päriselt koolis käimine algul kindlasti veider olema. Peame aga olema paindlikud ja hoolsad, et see õige pea juhtuks!


Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂

SEOTUD POSTITUSED

6 Replies to “Mis mind kevadel ees ootab?”

  1. Tere!

    Väga huvitav ja kasulik blogi 🙂 Kuna arstiõpe on väga ajanõudlik, siis sooviksin teada, kui paljud arstitudengid sinu tutvusringkonnas käivad kooli kõrvalt ka osalise koormusega tööl?

    1. Tere!

      Väga tore kuulda! 🙂 Kõigi kohta ma täiesti kindlalt ei tea, aga hetkel tuleb meelde kaks inimest minu tuttavate seast. Usun, et kursuse peale on neid siiski veel mõni. Need, kelle kohta mina tean, töötavad mõlemad osalise koormusega haiglas ja teevad minu teada öövahetusi. Eks rahulikumatel öödel saab muidugi seda aega seal osalt kasutada ka õppimiseks ja magamiseks, aga ma ise mõtlen, et ei tea, kas suudaksin nii, vähemalt mitte väga tihti. Õppimiseks on siiski uni ka väga tähtis. 🙂

  2. Aitäh vastuse eest! 🙂 Kui palju peaks arvestama keskmiselt igakuisteks elamiskuludeks Tartusse õppima tulles? Korterite üürid ja kommunaalmaksed tunduvad olevat kallid ning sinna juurde lisandub ju ka transport, söök jms.

    1. Kõik oleneb sellest, millise elukoha sa leiad/valid. Jagatud toad ühikas või mõni jagatud korter on kindlasti üks odavamaid variante.

      Mina nö klassikalisele ühikakohale üldse ei kandideerinudki, kuna olen seda tüüpi inimene, kellele selline “kommuunielu” eriti ei istu. Küll aga panin end stuudiokorteri järjekorda, mida üks ühikas pakub. Selle ma oleksin ka saanud, kui oleksin tahtnud, kuid leidsin põhimõtteliselt sama üürisumma eest sarnase korteri, millel oli veidi rohkem eeliseid. Seega otsustasin selle ühetoalise korterikese kasuks. Üür on veidi üle 300 euro.

      Üürihind oleneb lisaks ikka palju ka sellistest teguritest nagu asukoht, renoveeritus jne. Kui on soovi saada peenemat korterit, mis asub kesklinna ligi, siis tuleb muidugi rohkem raha välja käia. Samas leiab mõne variandi ka juba tunduvalt odavamalt. Mõne teise tudengiga korterit jagada on ka arvatavasti üks odavamaid võimalusi. Korterivariante võid piiluda nii kinnisvaraportaalidest ning samuti leiab FB-st mitmeid gruppe, kus otsitakse ja üüritakse Tartus kortereid.

      Tõsi ta on, et ka toit ja transport Tartus elamisega kaasneb. Neid kulusid olen proovinud vähendada seeläbi, et planeerin ette, mida mul tulevaks nädalaks vaja on ning ostan nädala alguses kõik ära (kuid ainult kõik vajaliku). Tegelikult väga tavaline säästmise nipp. 🙂 Kui kontaktõpe toimus, siis võtsin vahel enda toidu kaasa ja soojendasin seda Biomeedikumis. See tuleb tunduvalt odavam kui iga päev sööklas söömine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga