Alates 2022. aastast on vastuvõtutingimused arstiteaduse erialale muutunud. Jätan aga postituse mälestuseks siia alles ning äkki on Sul ka niisama põnev lugeda, milline sisseastumine kord oli.

2020. aastal võetakse Tartu Ülikooli eestikeelsesse õppesse vastu 185 arstihakatist. Avaldusi esitati kokku aga lausa 647. Mis trikkidega siis ikkagi arstiteaduskonda sisse pääseda?

Sisseastumispunktidest 30% moodustab eesti keele riigieksami tulemus. Ülejäänud 70% punktide teenimiseks on rohkem võimalusi. Kandideerida võib kas laia matemaatika riigieksami tulemusega või teha Tartu Ülikoolis sisseastumiskatse – valida saab bioloogia ja keemia vahel. Kuna mul ei läinud matemaatika riigieksam piisavalt hästi, siis tegin tulemuse parandamiseks bioloogia sisseastumiskatse. Seega ei oska ma kahjuks keemia katse kohta midagi pajatada, kuid bioloogia katse osas olen siia postitusse pannud kirja kõik, mida mäletan.

Katseks valmistumiseks soovitati gümnaasiumi bioloogiaõpikuid. Mõeldud-tehtud – seadsin sammud raamatukokku ja laenutasin endale kõik neli õpikut. Kui aus olla, siis ei teadnud ma veel juuniski täpselt, mida sügisel õppima asuda. Seepärast hakkasin õppima tegelikult üsna hilja. Ma arvan, et lugesin kõige rohkem nädala jooksul need õpikud läbi. Kuna need olid üsna õhukesed ja piltegi oli omajagu, siis oli see täitsa tehtav. Tuli lihtsalt paar päeva põhiliselt vaid õppimisele keskenduda.

Hommik enne katset

7. juuli varahommikul istusin Tartu rongile, pea pungil täis tarkust. Rongis märkasin kohe mitmeid “saatusekaaslasi”, kes olid ninapidi kas bioloogia- või keemiaõpikus. Ma ise leian, et eksami või kontrolltööga samal päeval õppimisel pole enam eriti mõtet, seega nautisin lihtsalt rongisõitu. Kuna mul polnud eriti aimu, milline see katse siiski on ning ka tulevik oli lahtine, siis otsustasin anda endast parima ning vaadata, kuidas läheb.

Katse toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ja kuna katsehuvilisi oli väga palju, siis kasutusse läks lausa mitu eri ruumi. Mind pandi koos väga paljude teistega istuma suurde auditooriumisse. Laual minu ees lebas sarnane “vihik” nagu riigieksamil. Kohe päris ametlik tunne tekkis! Õige pea hakkas meile vastamiseks antud kaks tundi tiksuma ja avasin veidi värisevate kätega oma töö.

Kuidas katse välja nägi?

Vihikut avades leidsin 50 küsimust, millele tuli vastuseks mitme valikvastuse seast valida üks. See polnud aga nii kerge kui võibolla kõlab. Nimelt tihti olid vastusevariandid umbes sellised:
A) I
B) I ja II
C) II ja III
D) I, II ja III
Valida tuli siis alati see nö kõige täpsem vastus.

Küsimusi oli mitmesuguseid. Oli selliseid, mis põhinesid lihtsalt faktide teadmisel. Samas oli suur osa küsimusi, mis eeldasid ikkagi materjalist aru saamist ja selle rakendamist, seega pähe tuupimisest oli seal vähe kasu. Samas leian ma, et gümnaasiumi bioloogia läbinud õpilasele ei tulnud seal midagi üllatusena. Ainsad teemad, mida vist otseselt bioloogiaõpikutes polnud, olid anatoomia ja füsioloogia.

Näidisküsimused

Loetlen üles ka mõned küsimused või teemad, mis mul praeguseks veel meeles on.

• Kas kopsuveenis voolab hapnikurikas või -vaene veri ning kas vererõhk on seal kõrge või madal?
• Mida ja kui palju glükolüüsis ühest glükoosimolekulist tekib?
• Millises kloroplasti osas tekivad ATP (ehk kus toimub valgusreaktsioon) ja glükoos (ehk kus toimub pimedusreaktsioon)?
• Milline organ toodab lipaasi ning mis on selle ensüümi optimaalne pH?
• Millised on väävli ja fosfori rollid kehas?
• Millised loetletud tunnustest (nt lühisõrmsus, silmavärv jms) päranduvad Mendeli seaduste järgi?
• Kui silmavärv on väga varieeruv, siis millisele pärandumisviisile see viitab? (spoiler: polügeensusele!)
• Millised on laktaasi reaktsiooni produktid?
• Genotüüpide maksimaalse võimaliku arvu arvutamine
• “Sugupuu” järgi teatud tunnuse esinemise tõenäosuse arvutamine: kui mõlemad vanemad on dominantse tunnuse suhtes heterosügoodid ning nende kolmel lapsel tunnus esineb, siis millise tõenäosusega avaldub see ka neljandal lapsel?
• Konvergentne/divergentne liigiteke
• Lisaks oli seal ka üks veider arvutusülesanne, kus oli antud heina kogus rohumaal, loomade arv heinamaal, kui palju nad päevas söövad ning kui palju kasvab heina päevas juurde. Arvutada tuli heina kogus rohumaal 100. päevaks. Algul mõtlesin, kas seal küsimuses on mingi bioloogiline konks, millest ma teadlik pole. Siiski tuleb välja, et see oligi vaid arvutusülesanne. Võibolla kontrolliti sellega peastarvutamise oskust, kuna enne testi öeldi meile kõigile, et kalkulaatorit vaja ei lähe. 😀

Minu soovitused katseks valmistumiseks

1. Juhul, kui Sul on juba varakult kindel soov seda katset tegema minna, siis soovitaksin Sul gümnaasiumi bioloogiatundides nii palju tähele panna kui võimalik. Mõtle kaasa ja korda teemasid üle. Sedasi pole Sul vaja juunis enne katset enam nii palju õppida. Kunagi ei tule kahjuks ka õpetajalt lisainfo küsimine.
2. Jäta endale õpikute läbitöötamiseks piisavalt aega. Mina ise tegin seda küll paari (väga intensiivse) päevaga, kuid seda ma siiski ei soovitaks. Mul oli võimalik toetuda geenitehnoloogia baka ajal omandatud teadmistele, kuid värskele gümnaasiumilõpetajale soovitaksin varakult alustamist. Kui jääbki enne katset aega üle, siis seda parem!
3. Vaata üle Tartu Ülikooli arstiteaduse leheküljel olevad bioloogia erialakatse näidisülesanded. Neid on seal küll kõigest viis, kuid need annavad aimu küsimuste stiilist ning vähemalt selle aasta katses oli isegi mitu peaaegu kattuvat küsimust.
   Keemiakatse kohta ma ise midagi rääkida ei tea, kuid see-eest on Tartu Ülikooli lehel üsna detailselt välja toodud katse teemad ning kaks põhjalikku varianti näidisülesandeid. Nii palju, kui kuulnud olen, siis pidavat keemiakatse olema väga gümnaasiumi keemiaeksami sarnane.

Minul läks sisseastumiskatse väga hästi ja sellest piisas täiesti, et arstiteaduskonda sisse saada. Ütlen ausalt, et mõne küsimuse ees kohkusin esmasel lugemisel ära. Need aga jätsin vahele, lugesin küsimused lõpuni läbi ning uue ringiga tagasi nende juurde tulles ja rahulikult järele mõeldes jõudsin ainuõige vastuseni. Kahest tunnist piisas täiesti, et kõigile küsimustele vastata ning vastused ka üle kontrollida.

Lõpetuseks ütlen nii palju, et kui oled kõik gümnaasiumi teemad endale korralikult selgeks teinud, siis pole sul midagi karta. Ma tean, et seda on ehk kergem öelda kui teha, kuid kui jääd rahulikuks ning kasutad oma teadmisi ja loogikat, siis saad sellest testist vaevata läbi. 🙂

Näeme arstiteaduskonnas!

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂