Tartu Ülikooli tulles avastasin sellised imeloomad nagu kaks semestrit kestvad ained. Neid oli esimesel õppeaastal õige mitu. Anatoomia saab kindlasti nende hulgast enim aju venimisvõimet proovile paneva aine tiitli. Sel aastal oli selle õppimine muidugi eriti huvitav – pool materjalist tuli endale sisuliselt ise selgeks teha. Tuleb vaid loota, et kogu see teoreetiline online anatoomia meile hiljem karuteenet ei tee. Tuleval suvel püüan vähemalt natukene kordamisega tegeleda. 😅

Õppimine ja õpetamine

Kust nüüd alustadagi… Anatoomia oli üks neist ainetest, mida septembris suure huviga ootasin, kuid milles navigeerimisest polnud mul õrna aimugi. Mõtlesin, et kui kõik on enne mind hakkama saanud, ju siis saan ka mina ning see vastaski tegelikult tõele. Mõelda vaid, mille kõigega on võimalik ära harjuda! Ja seda ütleb praegu kõigest esimese kursuse lõpetanu. 🙃

Muidugi valdas paljusid meist kooli alguses kerge šokk. Esimeses praktikumis visati meid ilma suurejoonelisema sissejuhatuseta kohe põhjatusse haisid täis ookeani. Võtke need luud kätte, mille otstelgi te veel vahet ei tee, ning proovige järjel püsida, okei? Nii me siis tegimegi – vaatasime mõtlikult neid selgroolülisid ning tegime tarka nägu. Oleme nüüd ikkagi ju ÜLIõpilased ja ninnu-nännu aeg on läbi saanud.

Mina isiklikult kogesin iga uue teema alguses kerget ehmatust. “Ei, ei ja veelkord ei! Kusagil on ikka piirid, inimene!” karjus mu aju. Mõne aja pärast jäi ta vait, sest tundub, et kõike on võimalik selgeks (või siis pähe) õppida, kui piisavalt palju vaeva näha. Ka TTÜ-s oli meil anatoomia, kuid seal ei pidanud me üksipulgi kõiki nimetusi pähe saama, liiatigi veel ladina keeles. Mäletan aga siiamaani, kuidas lihaste loengus maha istudes mind kerge ahastus valdas, sest appi, kõik need lihased! Tänane mina vaid muigab selle peale.

Õppekorraldus

Nagu mitmed teised ained, koosnes seegi loengutest ja praktikumidest. Loengud olid ette salvestatud ning Moodlesse üles laetud. Minu arvates andsid loengud pigem sissejuhatuse teemasse. Lõviosa õppimisest toimus ikkagi praktikumides. Kuna õpilasi oli palju, olid rühmadel eraldi õppejõud. Meie rühma määrati õpetama tõeline vanakooli daam Eleonora Rajavee, kes on kuuldavasti arstiteaduskonnas omamoodi legend. Ta on väga konkreetne ning samas toetav ja südamlik. Praktikume muutsid armsamaks dr Rajavee mälestused, mida ta meile aeg-ajalt pajatas, kui tekkis soov hinge tõmmata. Seda ma kahjuks öelda ei oska, kas ta ka tulevastel aastatel õpetama jääb, sest ta ikka “ähvardas”, et peale seda aastat ta enam ei tule. Kui Sa aga peaksid dr Rajavee käe alla sattuma, siis tea – oled kindlates kätes!

Eestis on meil õnneks see privileeg, et saame anatoomiat õppida päris laipade peal. See võib kõlada iseenesestmõistetavalt – kuidas siis veel? Kuuldavasti aga väga paljudes ülikoolides mujal maailmas seda võimalust pole. On vaid teooria ja läikivad plastikmudelid. Seega teen siinkohal sügava kummarduse nendele, kes on otsustanud oma keha õppimise eesmärgil annetada! Sooviavaldust annetamiseks on võimalik täita Digiloos.

Küsid nüüd aga, et kas laibakumis (ehk preparatsioonisaalis, kus praktiline õpe toimub) hirmus ei ole? 😨 Ma tean, et seda öeldakse kõige kohta, aga tõesti – sellega harjub ära! Mul polnud enne laipade juurde astumist eriti aimugi, millist reaktsiooni ootan. Ma pole siiamaani kindel, mida ma täpselt tunnen. Küll aga olen probleemideta hakkama saanud ning teised samuti. Aga kas seal mitte ei haise?! 😵 Tõesti, aga see pole kaugeltki nii hull, kui ette kujutasin. Lisaks pole tegemist roiskumisega, vaid aroome tekitavad pigem säilitamiseks kasutatavad kemikaalid. Preparaate on mitmesuguseid – on erinevalt prepareeritud laipu (nt üks lihaste, teine siseelundite õppimiseks) ning on ka n-ö märgpreparaate, mis kujutavad endast ämbrites vedelikus hõljuvaid elundeid.

Esimese poolaasta teemad katab ära Arne Lepa väga põhjalik “Inimese anatoomia. I osa: liikumisaparaat, siseelundid”. Õpiku teist osa ootame aga siiamaani nagu valget laeva. Kuuldavasti ilmub see järgmiseks õppeaastaks, aga eks näis. Seni pidime läbi ajama nõukaaegsete materjalidega, mis on kõigi varasemate arstitudengite poolt kapsaks loetud ja täis kritseldatud.

Kevad 2022 update: armsad kaasteelised, see on lõpuks juhtunud! Uus õpik on kohal!

Hindamine

Peale iga teema läbi võtmist toimus kirjalik kontrolltöö ning enamus teemade puhul järgnes ka suuline vastamine õppejõule. Õppejõud näitas näiteks kolju peal mõnda auku või sakutas laibal pintsettidega mingit lihast ning pidime teadma, mida see on. Meie puhul toimusid koroona tõttu esimese semestri viimane töö ning kõik teise semestri tööd internetis. Kontrolltöid hinnati vahel küll eristavalt, kuid need hinded kuhugi lõpuks arvesse ei läinud. Ainus tingimus eksamile pääsemiseks oli see, et tuleb kõik tööd positiivsele hindele sooritada.

Aine lõppes koguka eksamiga, mis kattis kogu aasta materjali. Sel aastal toimus seegi Moodles.

Üldmulje ja soovitused

Edukaks läbimiseks on mul Sulle paar sooja soovitust. Need võivad näida ilmselged, kuid neid tuleks tõsiselt võtta, et kevadel ajahätta ei jääks.

• Õpi jooksvalt ning loo endale õppimiseks süsteem. Ideaalis tuleks anatoomiaga iga päev natuke tegeleda.
• Ära mitte mingil juhul jäta kontrolltööks õppimist viimasele õhtule või isegi paarile päevale enne tööd.
• Korda aeg-ajalt läbitud teemasid. Nii on sul kevadel enne eksamit kergem ning anatoomia ise hakkab ka peas kergemini tervikut moodustama. Kõik on kehas ju ikkagi seotud.

Ma ei eita, et anatoomia tundub jube raske ning ega ta polegi kergemate killast. Vanasti oli kogu inimkeha selgeks õppimiseks aega kolm semestrit, nüüd aga ainult kaks. Eks peame siis olemagi ÜLIõpilased. Aga usu mind – see on tõepoolest tehtav, kui järjepidev olla. Mida rohkem õpid, seda rohkem märkad ka, et eri osad haakuvad omavahel ja järjest rohkem hakkad kogema äratundmisrõõmu.

Ladina keeltki ei ole vaja karta. Sõnu, millest nimetused koosnevad, ei ole tegelikult nii palju kui on meeldejätmist vajavaid köbrukesi. Need hakkavad korduma ning õige pea saab nende tähendus selgeks. Väga mõnus on õppida selliseid termineid, mis tähendavad täpselt seda, mida kirjeldavad, nt sõrmedesirutaja ehk musculus extensor digitorum.

Abiks

Lisaks õpikutele on tänapäeval õppimiseks tohutult võimalusi, mis võivad elu kergemaks teha. Loetlen siin üles kõik, mis mul meenuvad ja millest kasu olla võiks:

• Paberatlased: on olemas paljude erinevate kirjastuste ja autorite atlaseid, nt Sobotta, Thieme, Netter jne. Mina ühtki kuigi põhjalikult ei kasutanud, seega ei oska öelda, milline parem või halvem on. Paberil atlaste miinuseks on see, et nende hind on päris krõbe. Mõned eksemplarid on raamatukogus ka, ent need on tõesti üksikud. Samas, kui soovi on neid omada, siis kahjuks nad kindlasti ei tule.
• Digitaalsed atlased: ka neid võib mõistagi leida lõputult. Nende eeliseks on võimalus vaadata organeid kas eraldi või koos, neid igapidi keerutada ja uurida. Näitena tooksin Complete Anatomy ja Visible Body. Mina kasutasin Complete Anatomy’t, mille aastase kasutusõiguse sain üsna mõistliku tutvumishinnaga. Kindlasti on olemas ka piiratud kasutusvõimalustega tasuta programme ning samuti äppe.
• Flash card’id: kuna anatoomia nõuab väga palju meelde jätmist, siis selle jaoks on flash card’id ideaalsed. Neid on samuti nii paberkujul (nt Thieme) kui ka digitaalselt. Digikaartide tegemiseks on erinevaid programme, nt Quizlet ja Anki. Kõik inimesed pole ilmselt flash card’ide inimesed, aga proovida tasub ikka.
• Anki: selle programmi toon eraldi välja, sest see on tõeline tööhobune. Anki ei näe küll kõige ilusam välja, aga selle teeb tasa võimekus. Anki teeb unikaalseks selline süsteem nagu spaced repetition ehk vaheaegadega kordamine. Kui õigesti vastad, siis küsitakse seda kaarti mõne aja pärast uuesti. Kui endiselt tead, siis aeg järgmise küsimiseni veidi pikeneb jne. Millalgi teen Anki kohta ka eraldi postituse.
• Veebilehed: Kenhub, Anatonomina, TeachMeAnatomy, Anatomy Next

Hoolimata suurest töömahust on anatoomia ülipõnev. Proovi ikka õppimise kõrval seda kõike nautida ka ning ära liialt muretse! Varsti vuristadki juba raskusteta ette selliseid keeleväänajaid nagu sulcus tendinis musculi flexoris hallucis longi.

Anatoomia õppimise kohta saad veel lugeda mu varasemast postitusest.

Soovid esimeste hulgas teada saada, kui uue postituse üles panen?

Pane ennast juuresoleva vormi kaudu kirja ning saadan Sulle edaspidi kohe e-posti kirja, kui midagi uut kirjutanud olen. 🙂